Mõttepaus

Tallinn, Vabaduse väljak · installatsioon · 2022

Mõttepaus on ajutine ruumiline sekkumine Vabaduse väljakul, mis kutsub peatuma. Mitte tarbima, mitte liikuma edasi, vaid seisma, istuma ja mõtlema. 2999 puitpakku moodustavad maastiku, mis on korraga pink, skulptuur ja küsimus.

See on ruum, mis ei paku vastuseid, vaid aega. Aega mõelda puule, metsale ja materjalile – sellele, kust asjad tulevad ja kuhu nad lähevad. Aega mõelda aeglusele keset linna, mis on harjunud kiirustama.

Puitpakud on lihtsad ja ausad. Nad ei varja oma päritolu ega tulevikku. Nad on siin ajutiselt, teades, et nende elu ei lõpe installatsiooniga. Mõttepaus pikendab puidu elu ühe peatuse võrra.

Installatsioon tegeleb ringlusega – mitte abstraktse, vaid väga konkreetsega. Puit tuleb metsast, saab objektiks, muutub ruumiks ja naaseb lõpuks oma tavapärasesse tsüklisse. Hiljem pandi need pakud põlema. Mitte hävitamiseks, vaid lõpetamiseks.

Mõttepaus küsib, kui pinnapealselt me suhtume materjalidesse ja kui harva me lubame endale ruumilist mõtlemist. Kas rohepööre on ainult tehniline või ka vaimne küsimus? Kas ruum saab olla argument?

Installatsioon loodi Eesti Arhitektide Liidu 100. juubeli programmi kuuluva linnakunstifestivali PÖÖRA! raames. Festivali keskne teema – rohepööre – ei olnud siin loosung, vaid ruumiline kogemus.

 

Teostasid Elina Tommik, Edwin Smagin, Andra Palla, Sander Kõiv, Elise-Irene Lensment, Sofia Robbe, Hanna Mia Sooman, Anna Maria Teras, Merili Aitsam, Mari Liis Aader, Marily Pern, Saskia Krautman, Karin Malm, Terke Kram, Meri-Ly Luik, Nicole Reitsakas, Liisa-Lotta Pahkma (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia tudengid) Installatsioon valmis osana Eesti Arhitektide Liidu 100 aasta juubeli linnakunstifestivalist PÖÖRA!
Kuraatorid: Ljudmilla Georgijeva, Mae Köömnemägi
Fotod: Tõnu Tunnel ja Raul Mee

Ruum, mis lubab peatuda.